Olen vahetanud su jälle Issanda vastu, seekord nii peab taaskord olema. Issand annab ja Issand võtab, pühitsetud olgu Ta nimi.
Mu sees on põud, mu igatsus on murtud mu sees ja hea laiutab taevas pilve peal. Ehk Ta ootab mind. Ma igatsen kangesti tulla tagasi nüüd Su juurde Issand.
Härmatis jälle võtab mu. Kuidas siis te ei mõista, mu igatsus on valguseks siin maapeal, mu igatsus soolab ka mitte usklike südamed. Mu hea tuleb kõik küll ainult Sinult Jumal, miks Sa sel veel tulla ei lase?
Ühte ma siiski palun Sinult, võtnud sa minult oled, aga anna palun tagasi, siis kui Sul hea meel on, tagasi mu lootus taevariigile. Tean, et see ei pruugi nii olla, et mu suurest maapealsest igatsusest tuleks välja taevariik maapeal, aga ma palun Jumal, et Sina teeksid mulle nii, et see oleks kui majakas, lootuse koht, armastuse koht, igaviku lubaduse meeldetuletus.
Aga seni kuni ma ootan, anna mulle andeks mu mõistmatud sõnad, mida lausun oma rumaluses. Sina oled hea Jumal, usun Sinu headusesse, Sinusse.
No comments:
Post a Comment